Hommik

Ma ärkan igal hommikul
avan värava uude päeva
vahel silmad avan koidikul
avasilmi und nad näevad...

Kui kaunis on hommik

ehk küll väljas on udu
jalas mul ikka kummik
oma silmi ma ei usu

Alles oli värve täis mu õu
päike säras sinitaevas veel
nüüd igatsusest pakatab põu
on silmad pidevalt vaatamas teed

Ometigi lootus südamesse jääb
tuleb jälle uus kevad
peagi saabub see oodatud päev
loodus taas õiteehtesse end seab...