Ootusel on oma võlu, oma kindel valu
ootus saanud päevadeks. Aega mõõdab lootus
Päevast päeva ja ööst öhe. Sa ikka seda talud.
See muutub armsaks, omaks ja kodukootuks!
Ruttad hommikul , tunnetus südame sees
jalad ei tunne enam maad. Ma tulen, voolib sõnu suu
värava avad, kui ukse - sa südame läve ees
Hing armastust igatseb. Süda on igavesti Sulle truu.
Armastus ei väsi eales. Tal on kannatlikku meelt
Tuled kaugelt, seljataga maa ja meri
Sa ei eksi eales. Mu süda ,kui tuluke, sul näitamas teed.
Unustus. Kirgedest mässamas veri.
No comments:
Post a Comment