väikestes kambrikestes
tammiste väikeste ustega
pisikese kuldse lukuga
Neid oli palju
vooderdatud seest
üks hõbeda
teine..kassikullaga
ühes oli päiksekiir peidus
neljandas mu õnn
ennast häbelikult peitis
Avasin hõbedase toa
nagu merelaine päikesesäras
kadus mind painanud paine
andis ilu nägemiseks loa
Kassikulda värvi toake
valede peibutavaks
ämblikuvõrguks oli
sestap ka minu meeled
nii heitlikud
vahel olid
uskusin kassikulla
petliku sära
ei suutnud
eemale pöörduda ära
Kiiresti sulgesin toa
tabaluku kindlalt panin ette
et eales ei meelitaks road
mil peal, valede libe kate
Avasin toa, kuhu olin päikesekiire
enese teadmata sulgenud
vaeseke tegi ikka kiiremaid tiire
et leida pisike praoke ukses
Lasin ta toast vabadusse välja
nüüd jälle näen oma päikest
kustutan soojuse, helluse nälga
kardan ju kõige rohkem, ma äikest
Neljandasse tuppa astudes
ma natukene pelgasin
mu süda tuksus vappudes
Su käte vahele lendasin....
No comments:
Post a Comment