Vahel on kurbuse pisarad
valusad ja kuumad
õnn põgeneb ummisjalu
mu juurest ära, kaugemale
Vahel olen pahuksis oma minaga
üks ütleb - mine
teine vastu -jää
Vahel kahekõnet pean
ma tean, olin pime
lootsin ikka veel, et jääd
Silmad , need ei näinud enam
läbi valusate pisarate nire
elu olla, et võiks kenam
kui ütlen, Sinu armast nime
Ei suuda kinni hoida sind ma
ei taha olla kiviks sulle südamel
minu poolt nüüd vabaks saad
kaob mu viimne jõud, mis oli veel
Tean, et hukkun ka ise
kui luigepaar
kes kõrvalt kaaslase on kaotand
Sind veelkord palun, mine
meist ealeski ei saanud paar
must saatus oma loori laotand
No comments:
Post a Comment