Thursday, August 1, 2013

Lahtilaskmine

Vahel on kurbuse pisarad
valusad ja kuumad
õnn põgeneb ummisjalu
mu juurest ära, kaugemale

Vahel olen pahuksis oma minaga
üks ütleb - mine
teine vastu -jää

Vahel kahekõnet pean
ma tean, olin pime
lootsin ikka veel, et jääd

Silmad , need ei näinud enam
läbi valusate pisarate nire
elu olla, et võiks kenam
kui ütlen, Sinu armast nime

Ei suuda kinni hoida sind ma
ei taha olla kiviks  sulle südamel
minu poolt nüüd vabaks saad
kaob mu viimne jõud, mis oli veel

Tean, et hukkun ka ise
kui luigepaar
kes kõrvalt kaaslase on kaotand

Sind veelkord palun, mine
meist ealeski ei saanud paar
must saatus oma loori laotand

No comments:

Post a Comment