Kalmistuvaht avas värava
astusin haudade vahele
teadsin, et ootama pidid kaua
enne, kui katsid meile kahele
naudingute magusa laua
Valgete varjude veniv rivi
irve tulipunasel suul
seljal mustaga suurelt kiri
oled nüüd mu pruut
Kahekesi paaritume , nagu kassid
mätsikuu mineku lumel
täidame tühimikud elutee lahtris
tulevik ees on ikka veel tume
Hääbuvad viimased karjed
läbi sai öösorri nukker laul
vaid me kehad, nii maised
meenutama jääb neid haud
No comments:
Post a Comment