Unelaul

Sulla mulla, sull mull mull
kutsu saunas käis kui hull
väike Tiina kutsul sarved tegi
kutsu paksust seebist puhtaks pesi

Nüüd on majas väike sarvik
takkaotsa ka veel karvik
kutsul läigib uhkelt karv
peanupul kaksiksarv

Uni tuleb kutsul, Tiinal
ingel laotab üle tiivad
Kauneid unesid, mu sõbrad
hea, kui keegi alati on kõrval!

Sügishommik

Hingerahu südameisse
meelekindlust, tugevust
et ei puhuks kurjad tuuled
lembesõnu lausuks huuled

Värvirõõmu, vikerkaart
olgu kohe rinnust saat
saagu päiksekiirest algust
suur ja soe päevavalgus

Sõber, lähedane, armsaim
kõik kes kellelegi parim
viska kurjad mõtted ära
ava headusele sa värav...

Sügishommik

Hommikul poolunes
äratas mind päiksekiir
tekitades õnnetunnet
olen elus, olen siin....

Nüüd taevas raske pilvemass
vaatan nukralt õue
kase all nukralt kükitab kass
päikest igatsen põue

Nukralt seisavad ununenud tassid
väikesel plastikust... aialaual
ainult hulkuvad õnnetud kassid
uudistavad vahete-vahel neid kaua

Tuul sakutab vihaselt mantlihõlmu
tirib ja sasib heledaid juukseid
üks kollane leheke juustesse põimub
kuulen mõnegi raskeid ohkeid

Mina usun, et Päike tuleb jälle
ta ei unusta meid ära
jätab meie südameisse sooja jälje
mu õu on taas täis su sära....

Oktoober

Tänane hommik ei sarnane eilsega
uduloor on kustutanud eilsed jäljed
Kas sama juhtub ka kord meiega
kui udu haitunud on rukkiväljalt

Nüüd laiub seal vaid troostitu ja tühi väli
kus enne tuul kaisutas kuldset viljapead
ma kuulen sealt kurbi hüvastijätu hääli
teid teele saadan, soovin ainult head

Suured linnud on ühte kogunud end
et lennata ära, pikale rännuteele
pea algamas pikk igatsev luigelend
ligemale soojale maale ja veele

Hüvasti suvi, koos teiega ta ära läheb
ootan teid taas, kui kask avab uuesti lehed
uue kevade kaasa te mulle sealt toote
suvemeeleolu, taas hinge jälle loote....

Sirts sirr....

Siidikera, niidikera, sirts, sirts,
sirr . . .
Siidikera, niidikera, siidikera, niidikera,
sirts, sirts, sirr . . .
ei kostu kaasikust ammu enam
Jääb üle oodata uut kevadet ja suve
...
Linnulaulu kuulda on vähe
linnud ära lendamas on lahe taha
kaugele soojale maale
õnnelikult lennake, kohale saage
Ootan teid tagasi kevade saabudes
soojade ilmade päikesekullas
künnivagude soojas mullas
Lõoke, mu väikene laululind
jätkugu kauaks, veel kestma sind...

Oktoober

Muru mu akna all
on härmalõngadega kaetud
kraadiklaas näitab õues miinus üks

Näe ongi kohal, see vana hall
pikast unest üles aetud
ah päeval jälle, ta teha saab üks tukk

Käes oktoober viinakuu
kus puhumas on kõle tuul
päike varju poeb ja eputab kuu

Ei kõik ei olegi veel kadunud
kui päike ikka paistab veel
ometigi olen juba adunud
sügis ongi oma ametis sees

Kuldset sügist, lehtede langemise aega
päiksekiiri, värvidemängu ja naeru
las täituda sügisvärvide võrratu laegas
aastast aastasse kordub,see mis praegu