Sügishommik

Hommikul poolunes
äratas mind päiksekiir
tekitades õnnetunnet
olen elus, olen siin....

Nüüd taevas raske pilvemass
vaatan nukralt õue
kase all nukralt kükitab kass
päikest igatsen põue

Nukralt seisavad ununenud tassid
väikesel plastikust... aialaual
ainult hulkuvad õnnetud kassid
uudistavad vahete-vahel neid kaua

Tuul sakutab vihaselt mantlihõlmu
tirib ja sasib heledaid juukseid
üks kollane leheke juustesse põimub
kuulen mõnegi raskeid ohkeid

Mina usun, et Päike tuleb jälle
ta ei unusta meid ära
jätab meie südameisse sooja jälje
mu õu on taas täis su sära....