Loojuva päikese süles

Läbi loojuva päikese tule
ma ööle, üksinda vastu kappan
unustades hetkeks vaid une
kui vaatan seda ilu, nii tapvat

Kas saab olla kaunimat veel
kuldsest loojangupäikesest
pikkade sügisõhtute eel
joobuda võib kuldsest särast

Mu kõrvus tuulemuusika ja laul
vetevoogude mänglev valss
mu mõttemeelde tekib paus
hetk kuulan..kus nüüd on Strauss