Muusika

Muusika ja pokaal veini
mis täidavad , vaikuse karika
istun siin üksinda veidi
muusika valin, ka parima...


Las voolab vein mu kurgust alla
Las voogab muusika
Las löövad meeled valla
Las tuul omapäi väljas
võtab pilvi puurida...

Muusika ja kuldne läige pokaalis
valsisammul juba hõljun
oh, pole ma ju veel lokaalis
rõõmsa päeva nautimiseks
leian tuhat põhjust...

Muusika ja vein
mis täidab, vaikuse karika....

Hingevalu

Hingemaailm ja süda
ma ei tunne neid
enese ligi ei luba

liialt haiget saanud
tervenenud
jälle kukkunud

hinged ja tunded
kallistad
ja unustad jälle
pikaks talveunne

Hingedemaailm
kus tallatakse armutult
kuulmata karjeid

..miski , ei möödu valutult...

tahan uuesti tõusta
olla üks maailmaosakesest

ometi pean nägema
su vastikut lõusta
sa ei pole
üks minu omadest
oled võõras...

Võõras on kõik mu ümber
mu sees ja mu hinges
veel hilju lõke põles
nüüd keha krampis ja pinges

Hingedemaailm
kus oled ja kuhu lähed
kas istumegi ühes paadis
ja vaatame, kuhu viivad meid tähed...

Ma leidsin oma naeru...

Ma leidsin ülesse oma naeru
kaua kadunud kallikene
peidus ta olnud juba aegu
kätte sain armsakese

Otsisin voodi alt
Otsisin kapi pealt
hoopis mu süda oli kalk
ei osanud tabada head

Naeru ma leidsin
Sinuga koos
kaasa need tulid

Käed , su kaela ümber heitsin
kadusid mind painanud
mustad uned

Ma teadsin
taas koos kevadega
tagasi sa tuled!

Naeutriller
linnukesed traadi peal
päike kuldne siller
kevade, see on hea...

Olen su elu, olen su mõte...

Kuidas on olla
luuletuse prototüüp
kuidas end tunned
...ei oma mingit süüd....


Mu maine olemasolu
annab su mõttelennule tiivad
enne, kui mind ei olnud
sa ei teadnud, kuhu jäljed sind viivad

Mu tulek ja mu minek
sind homsesse mõtlema säevad
vahel tulen udusest vinest
vaevu mind märkad,
vaevu silmad mind näevad
enne, kui unest sa ärkad

Mõttetiib
sul olen tiivuliseks linnuks
veel üks viiv
su tahe muutub ilmsiks...

Olen su tugi
kalju, kuhu selja toetad
sa ei tunne end üksi
kui vahel, pisara poetad..

Olen su mõte, olen su elu
kaasas mind südames kannad
soovin sul kindlat pelgupaika
seda Sulle ma igal hetkel annan...

olen su elu, olen su mõte
olen rohkem veel....

Tagasi vaate peegel

Veel aastat kaks
tagasi vaate peeglist
kõik oli mustemast mustem
uskusin end leidvat, rentslist

Kõik mu ümber kandis musta loori
päikest ei näinud
kuulsin hoopis inglikoori
kõik, kõik olid läinud

armastus....see mulle tundmatu näis
kaugelt julgesin vaadata armunud paare
ikka kiiremini, tõusis silmile käis
liiga nõrk oli mu vägi... ja haare

aastad möödusid, karma kadus
koormate raskus
mis kunagi rõhus
...see lahkus...

Jälle näen ma päikest
tunnen südame lööke
adun tuule sakutamist käisest
kadunud elu nööked

Ma elan, uuesti sündides siia
kannatused, jätsin
ma teise ilma

Ma tunnen Armastust
ta ise tuli mu juurde
Ma tunnen Vabadust
olen astumas , maailma suurde!

Kireleek

Põrguväravad avati  täna varem
Jumal oli läinud rändama
seepärast, keegi pole täna arem
kirg peab taas ärkama


Jumalasulased löövad riste ette
pimedus ja undruk ikka ees
saadame nõiad ära, sügavasse vette
et ei süttiks eales, kire leek

Püha Isa, katab silmad
samas näitsik noor
isa ise, suures kiimas
naine, ometigi pole hoor

Isa pehmel käel,
embab noorukest
Jumal suures väes
kaitseb voonakest

Jookse tütreke puhtake veel sa
hoia end, oota Armastuse noolt
pole sinu jaoks, see vanataat
neitsi, hoia end ja kanna hoolt...

Su varju, ma peidan end ära

Su varju ma peidan enese hirmud
su südamesse istutan igaveseks end
Vahel, olen kui haavatud linnud
kel keelatud on kõrgustesse lend

Su varju olen enesele laotand peale
soojaks läheb sellest hing
ma mõtlengi päevi, vaid heale
siis möödub, see peletav ping

Su vari, kui kaitseingel mu kohal
kaitstuna tunnen end ma
mu tunne, on puhas ja sügav
minust eal ei lahkuda saa

Su varjudesse end uputan ära
keegi mind sealt ei leia
ei talu, ma maailma viha ja kära
pelgupaiga, just siia loon ma.

Süda tunneb

Terve meie elu, 
elab muutuste tuules, 
millest Sina, nopid enesele välja, 
vaid sellised pärlid, 
mis on Sinu südame juures...
Aeg annab arutust, 
aeg ka vähesed su juurde jätab
See kellele sa oled armas
ise su juurde, kutsumata tõttab..
Tunneb ära oma, südame kutse
kodutunde..... koduukse... ♥

Sul vastu tõttan poolel teel

Tere kaunist hommikust
mu tõusev, hele Päike
tunnen endiselt Sinu hoitust
tean, et saadad minu käike

Sulle vastu tõttan poolel teel
tean , et ootad juba Mind
veel mõned pikad, pikad päevad veel
ja taas kohtan ma jälle Sind

Kevad, kaunis ja hea Sõber
Suvi , mu lembelaulik taas
Minugi rinnus tuksub tõde
kindlamaks saab ..
mu jalge all see maa

Seni aga,unistust ja lootust
põues peidus hoian ma
ei pelga ma pikka ootust
tean, mu juurde tuled taas.

Kevade tulek

Ma kuulen kevade vaikset sosinat
ma kuulen, kuidas sala jutustavad sääl
maapõue peidus, aiman sahinat
kõrvu hellitab peenike, tasane hääl

Sääl juba talveunest ringutavad lilled
pea aeg ju ärkamiseks küps
õied, need tulevad veidike hiljem
esialgu, meie rõõmuks ainult üks

Päike kallab sülega valgust ja sooja
lumeteki hellalt võtab lille pealt
Päike on meile kevade ilu Looja
toob lehepungad peagi, puude realt

Nii tärkabki varsti metsas sinilill
kui päike puudevahelt pillab kiiri
kui kestab edasi seee päikseline ilm
pea silkamas saab näha põlluhiiri....

Head ööd!

Väljas on lumetuisk
tuul must ja morn
minu sees on usk
et peagi, lõpeb torm..

Seni aga Sõber hea
uinuma Sa varsti pead
Head soovid sulle kaasa annan
unenäos, sind endas kannan

Seal koos on olla soe
su embusesse poen
seni aga , tunde loen
ootus , alati on toeks...