tagasi vaate peeglist
kõik oli mustemast mustem
uskusin end leidvat, rentslist
Kõik mu ümber kandis musta loori
päikest ei näinud
kuulsin hoopis inglikoori
kõik, kõik olid läinud
armastus....see mulle tundmatu näis
kaugelt julgesin vaadata armunud paare
ikka kiiremini, tõusis silmile käis
liiga nõrk oli mu vägi... ja haare
aastad möödusid, karma kadus
koormate raskus
mis kunagi rõhus
...see lahkus...
Jälle näen ma päikest
tunnen südame lööke
adun tuule sakutamist käisest
kadunud elu nööked
Ma elan, uuesti sündides siia
kannatused, jätsin
ma teise ilma
Ma tunnen Armastust
ta ise tuli mu juurde
Ma tunnen Vabadust
olen astumas , maailma suurde!
No comments:
Post a Comment