su südamesse istutan igaveseks end
Vahel, olen kui haavatud linnud
kel keelatud on kõrgustesse lend
Su varju olen enesele laotand peale
soojaks läheb sellest hing
ma mõtlengi päevi, vaid heale
siis möödub, see peletav ping
Su vari, kui kaitseingel mu kohal
kaitstuna tunnen end ma
mu tunne, on puhas ja sügav
minust eal ei lahkuda saa
Su varjudesse end uputan ära
keegi mind sealt ei leia
ei talu, ma maailma viha ja kära
pelgupaiga, just siia loon ma.
No comments:
Post a Comment