oma pehmes voodikeses
alles tudub
Siis kui silmad avab, märkab
taevas see on, hallis sudus
pole päikest
pole mängukaaslast
sooja, armast
Kuhu jäänud oled
miks juba sa ei tule
mere äärde jookseb
hingepõhjast juba...
tulevad valusad nuuksed
Merele kurdab oma suurt muret
rannakivid, tummad sõbrad tal
Päiksega ju soojust andsid
vahel pingiks, kus puhata jalg
Väikene ei mõista
miks sõber veel magab
miks linnuke ei hõiska
suure kase ladvas
Langevad rasked vihmapiisad
koju jookse , pisike piiga
haara kaisukaru kaissu
Vihm teeb lapsele liiga
haigus võtab pisikese piiga
aitab ainult, päikse soe paitus....
No comments:
Post a Comment