külmast sinised, mahlakad huuled
Ma tunnen,vankuma löön
enne, kui kätte jõuab lunastav öö
Öö varjudesse hetkeks peita
kuu külma sülle tahan heita
Pisaratel lasta, vaid voolata
üksinduse tunnet hoomata
Katki on hing ja kildudeks süda
veel hetkeks jääda mul luba
enne kui kell lööb kesköötundi
mul pole lahkumise sundi
Siis ometigi minema pean
mu sõber, hell ja hea
mil kohtan jälle sind ma
saatusel,siin oma sõna öelda
Kas ristuvad me teed kord veel
kas rõõmsamaks saab kurblik meel
kas õnnetunne kordub taas
õiteehteis, kui kord jälle, on me maa...
No comments:
Post a Comment