Kivid

Need kivid siin, on seisnud aastasadu
näinud torme päikest,ikaldust ja kadu
Kuulanud armunute nakatavat naeru
saatnud leebe igatsusega, lahkuvaid laevu

Tundnud lainete sametist paitust
nautinud merekohinat ja vaikust
Püüdnud kinni marulainete vahtu
täitnud soolaste sõõmudega kõhtu

Kivid jutustavad sõdadest
orjastatud rahvast
kuidas mõõkadega võideldes
rahvas vastu hakkas

Oma raske orjavere hinnaga,
mis kividesse ojadena voolas
võideti maa, see eesti kivise pinnaga
pisaratest kivistunud, maa soolad

Nüüd vaikselt loksuvad
need Läänemere lained
ikka veel vahel kukuvad
ja ängitsevad pained...


Mu armas eesti rahvas
jää vabaks mõtetes ja eneses
las veerevad sinimere lained
kaovad, meid valitsenud pained