Olen püherdanud armastuse nektaris
lõhn minu ihul ei kao
pestes maha ei kulu
päevadega eales ei unu
kuukiired öises pimedusesinas
päikene päevases valgusekumas
hellitamas mu keha
lillede himur ahvatlus
kuhu mesilind maitsma tõttab
seegi vaid kahvatub
armastuse nektarite lõhnas
armastama ja janunema
naudingute mõnust joobuma
enda olemise ängi vabastama
naisena siia ilma looduna
No comments:
Post a Comment