Suve lõpp

Tuuleneid rasket viiulipoognat seab
vihmapeig trummide taga on ootel
Sügis ükskord ometi tulema peab
uks avatud on veel, suvisel poolel

Valmis kõik porknad ja kaalid
viinamarja mõrkjas maitse huultel
aga tuuleneid ootab juba saalis
vihmapiiskade trummipõrinat kuuleb

Siis alata võib jälle sügiseball
kus tuuleneiul lehvimas juus
neid keerleb lõbusalt taeva all
igal sammul ta jõud on uus

Hetkeks vilksatab pilvede hallist
välja üksik põgenev päikesekiir
laps vastu rinda surub päikselille kallist
pea heledamaks saab, taeva pilvepiir