Aeg

Aeg
mis jälle aasta lõpetab
Aeg
midagi on meile õpetand
Aeg
toond silmadesse valgust sära
Aeg,
mil pisarad on pühkinud sul ära
Ajavankril on varuks meile palju
Aeg seismas kindlalt nagu kalju
Aeg
õpetanud eluteel meid käima
Aeg
kõik soovid ükskord meile täidab
Kaunist Aastavahetust
et ajaratas ikka konarlusteta veereks
et vikerkaar su silmade ees keerleks
et hinge jätkuks headust lootust
et eales sind ei jätaks Armastus! ♥

Küünlaleek mu pihus

Küünlaleek mu pihkudes väreleb kuumalt
vaatan kuuseehteid kuusel
Süda säravalt vastu kiirgab
punane kuulike armastusest hiilgab...

Las olla igaühel pihkudes oma soe küünlaleek
mis rõõmustab me südant ja meelt
las koidab igapäev, meil naerusena nüüd
just sinna, on mu igatsus ..ja püüd..

Kaisukaru

Miks nurka seadsid mind
oma kaisukaru
veel kinni ei võta
mu pisikene karuaru

Miks oled kurb ja pisar veereb
nüüd ainumalt, mul mõttes keerleb
luba, et pühin pisara su palgelt
et saaksid naeratada jällevalges..

Saadan varjud ära kaugele su juurest
tagasi kui tulen luurelt
ainult võta, tõsta oma sülle Mind
Armastan ju, väga, väga Sind! ♥

Küünlasära

Küünlasära kutsuvalt viipab 
kaugelt tulijat tervitab taas
vana Murike sõbralikult kiikab
kelle jäljed lume peal maas

On kaugelt tulnud hea ja armas
kodutallu jälle uuesti käima
memm käbe ja ikka veel varmas
kallistab poega,kes tulnud üle väina

Ometigi igatsevalt vilgub küünlatuli aknal
meenutamas aegu, kahekesi koos
ehitatud õnnemaja enestele, sai vapralt
südamed tuksumas kõrvuti ses loos...

Las vilgub kutsuvalt kõigle akna peal tuli
olgu hinges igaühel alati pisike lootus
maad kui katnud on, talve sügav lumi
kuskil kellegi südames... alati on ootus...

Külmalilled

Külmalilledest on muster mu aknal
hingeõhk teb uduseks toa
mu sees on kõik vaikne ja vakka
rahu mu südames , andnud on loa..

Mõtiskluseks lähen enese sisse
läbi varjude , püüan leida teed
tahaks teha kõrvalepõike, nihke
pole aeg, pole õige aeg, ikka veel

On külmalilled vahel pugenud mu hinge
liialt näpistanud, puudutanud hella kohta
siis, minema saatnud olen kiuslikud pinged
kergendusest mitut korda kohe ohkan

Lumelilled, pakasetaadi kingitus
te jääge aknale vaid ilulilleks
eales ärge tulge mulle hinge

Tuleleek, mis sooja annab külmal talvepäeval
punased roosid, mida pisarates silmad ka näevad
neid ma vajan, talvisel külmal ajal....

Kurbus

Ma vihkan
vihkan kõike seda sära
enda südameüksindust
ilmarahva kisa ja kära
Kuhu on jäänud
head vanarahva tavad
kuhu kurvilised teekänud
nüüd vaid kassikullas lavad
Kuhu on jäänud hobused ja saanid
lummetuisand metsatee
nüüd kardinateks uhked paanid
ja möll käib poodlemiste sees

Ma vihkan
ei taha kisa ja jõulumöllu
ma ihkan
jalutada üle lumise põllu
Kodus istun põleva kolde ees
ometigi...
süda nutab sees...

Allikal

Allikal
Janune kes allikale eksis
kustutas esmase kuivuse suu
isu sest sõõmust vaid tekkis
ununes hetkeks kõik muu

Ikka ja jälle, janu ei kustu
lisa juurde veel nõuab
ununes kõik, mis oli enne ruttu
lootis, et hiljem veel jõuab

Aeg läks ja janu jäi alles
nüüd naudib ja rõõmustab jälle
ometi hing on erk ja valves
liival on kahed jalajäljed

Kas kustutab tuul ja süvendab vesi
need hetked ja kirglikud ööd
too janune, kes jäljed kunagi tegi
oli see tema... ainuke soov

Jäävad pikkadeks aastateks jäljed
põledes tasase sügava leegina

hoides elavana süüdatud tuld
teed näitamas eluteel peeglina

Kaisukaru unelaul

Mõmm mõmm
olen karujaõmm
kes küll endale mind tahaks
üksi olla on nii paha

ei ma taha mesitaru
tahan olla sinu kaisukaru!

Unelaulu sulle laulaks
oleks vahel ka veel padjaks
kuivatan sul vaikselt pisarad
nukrus kui juurde neid lisamas

Olen sulle hästi armas
lohutama olen varmas

olen pehme nagu karu
kas ma pole siis, mitte maru...


...olen Sinu Kaisukaru! ♥

Talvine hommik

Unine hommik ja lumised väljad
tule läidan kaminasse rutuga kohe
linnukesed akna taga, kes näljas
ma eemale peletan talvise kurbuse lohe

Terakesi, saiapuru

pekki kuuseoksale riputan veel
Talv, kohale tulnu
alles sa olid veel teel

Tunnen sinu külmanäpistust ninas
jäist õhku tuppagi täna poeb
Lumevalgust näen valges voodilinas
südamesoojus hinges vaid loeb

Lõpmatu laias lumeväljade valges
näen, loodan päikest tulemas pea
ei pea enam sumpama lumedehanges
soojalt päike meil paitaks pead....

Mõtisklus

Igast korstnast tuleb suitsu
väljas tuul, keerutab tuisku
Isa teritab köögis nuga luisul
et jäätee saaks siledam uisul...

See on vanaaja nostalgiline lugu

ei olnud elu siis, selline segapudru
olid puhas sini-must-valge Eesti elu
rahvas sel ajal, ei olnud mänguleluks

Oh aegu ammuseid,
oh aegu kauneid neid
kas igatseme tagasi veel
silmad endiselt mineviku teel...

Täna on parem kui homme
täna sööme veel komme
Tulevik on hirmutav alles
see, kui tõusta varavalges

Ei ole valge ja pole pime ka
valge on vaid lumme mattund maa
kevadel, kui lumi suland
rahvas maksnud ära omad võlad..


Ometigi loodan ma
et Päike pea soojendamas maad
viib ära mustad mõtted
sa jälle argipäevas tõtled....