Janune kes allikale eksis
kustutas esmase kuivuse suu
isu sest sõõmust vaid tekkis
ununes hetkeks kõik muu
Ikka ja jälle, janu ei kustu
lisa juurde veel nõuab
ununes kõik, mis oli enne ruttu
lootis, et hiljem veel jõuab
Aeg läks ja janu jäi alles
nüüd naudib ja rõõmustab jälle
ometi hing on erk ja valves
liival on kahed jalajäljed
Kas kustutab tuul ja süvendab vesi
need hetked ja kirglikud ööd
too janune, kes jäljed kunagi tegi
oli see tema... ainuke soov
Jäävad pikkadeks aastateks jäljed
põledes tasase sügava leegina
hoides elavana süüdatud tuld
teed näitamas eluteel peeglina
No comments:
Post a Comment