vihkan kõike seda sära
enda südameüksindust
ilmarahva kisa ja kära
Kuhu on jäänud
head vanarahva tavad
kuhu kurvilised teekänud
nüüd vaid kassikullas lavad
Kuhu on jäänud hobused ja saanid
lummetuisand metsatee
nüüd kardinateks uhked paanid
ja möll käib poodlemiste sees
Ma vihkan
ei taha kisa ja jõulumöllu
ma ihkan
jalutada üle lumise põllu
Kodus istun põleva kolde ees
ometigi...
süda nutab sees...
No comments:
Post a Comment