kaugelt tulijat tervitab taas
vana Murike sõbralikult kiikab
kelle jäljed lume peal maas
On kaugelt tulnud hea ja armas
kodutallu jälle uuesti käima
memm käbe ja ikka veel varmas
kallistab poega,kes tulnud üle väina
Ometigi igatsevalt vilgub küünlatuli aknal
meenutamas aegu, kahekesi koos
ehitatud õnnemaja enestele, sai vapralt
südamed tuksumas kõrvuti ses loos...
Las vilgub kutsuvalt kõigle akna peal tuli
olgu hinges igaühel alati pisike lootus
maad kui katnud on, talve sügav lumi
kuskil kellegi südames... alati on ootus...
No comments:
Post a Comment