Igatsuse trepil kõnnin aina
nii kõrge ja kättesaamatu
näib sihtpunkt ja lõppjaam
Vahepeal istun puhkama
mõtted veerevad mu ees
sihitult trepist kukub alla
mõni ülesse... hüpeldes
Järgnen, ikka kõrgemale tõusen
näen päikesekodu
tean, et Sinu juurde jõudes
taas uuesti kosun...
No comments:
Post a Comment