kättpidi talutades allikale
kui olin pime ja janus
maailm mu jaoks polnud minu oma
ja janu muutus juba talumatuks
kurdistavaks agooniaks
kus sul on juba ükskõik
mis sinu ümber toimub
sest see, ei olnud enam mulle
pimedale ja janusele...
Sa kastsid mu kuivanud huuli
piserdasid võluvett
mu kustunud silmadele
Ma palusin veel,
ikka veel ja veel
ometigi sa ei lubanud, öeldes
ma pakun kõike sulle piiskhaaval
suurendades igapäev koguseid
et sa januneks igapäev
Minu Armastuse järele
vaataksid säravil silmi
ikka enam ja enam
Ma olen Sinu elu allikas
nüüd ja siin
täna ja homme
Igavesti! ♥
No comments:
Post a Comment