joosta vanaema karikakramuru õuel
mõtteis lapsemeelne lihtne keel
ja süda rõõmsalt tuksumas põues
Näe liblikas kollasele lillele laskus
teine, kolmas, oi neljas tuli ka
mul kleepuv suhkrutükk taskus
mesimumm sinna pugemas taas
Mesimumm mulle ei tee haiget
oleme sõbrad, ikka kahekesi koos
ma avali meele, sain kaasa haldjalt
me oleme siin, selles muinasloos
Koos jookseme allikale
vaatama, kuis kobrutab vesi
kus hommikuti silmi pesin
Õhtuti uinusin põhukotile
mida vanaisa hellusega tegi
tänasin taevaisa, kokkusõlmil käsi....
No comments:
Post a Comment