kord vaikus sääl
kord märku annab tasane hääl
seisata hetkeks, sa ära tõtle..
On elul sulle anda veel palju
tean, sa tahad kõike kohe
sa ei pea olema, tugev nagu kalju
ega võitlema,
tapma oma sisemist lohet...
Vaid veidi kannatliku meelt
mul soovis hea haldjas
ja talitseda tulist keelt
sa oled iseendale ka valdjas
Ma siiski annan....
vahel allaandmis märke
süüd eneses kannan
vahetan pisaraist märgi särke
ehk võiks teisiti olla
uuena sündida, puhtana
mõelda ja tagasi tulla
praegu leian aga end
tuhas püherdamas
hinges igavene karje
miski meid ühendamas
miski..veel alles
No comments:
Post a Comment