ohvrialtarile heidetuna
reedetuna omade poolt
kurttummade
pimedate ja hingetute
sekka heidetuna
elas ta aastakümneid
üksainukene sädemeke
oli teenäitajaks veel
näitas pimedale
kuulmatult kuuljale
hingitsejale elulavatsil
Ta ärkas....
elavana tundes end
pesi silmad allikavees
lepitas kristalse lumega
tulikuumas vees
kuulis toksimas kirjurähni
paksu metsa sees
...otsis üles
lumme peidetud rajad
järgides enese sees
põletavat tuld
kõndis, kuni silmapiirile
kerkisid viltused majad
kõige kõrgema
ümara mäe tippudest
valis ta välja
et valla päästa
ürgne karje
hundiulg
No comments:
Post a Comment