Südamekivid, need veest libedad
päikesest karedaks küpsenud
paljudel päikeseterad veel küljes
päike ise andis,paitades külma kivi
mis kuusinas jõudis maha jahtuda
eelmise päeva kuumadest päikesekiirtest
kuugi jätab oma südamekivid maale
sinakas valge, koos kuldse kollasega
justkui oleks päike, tal külas käinud
minul ka on, kuu südamekivi kaelas
enese ligi, päris südame juures
andmas mulle nii ööd, kui päeva
Öid, kus on üksinda külm
mil ei paista kuud ja sära tähti
Päevi, kui päike on pilvevangis
siis on mul olemas kuu kingitus
südamekivi
kingitus sõbralt armastuse ja hoolivusega...
sest ma olen kuulaps
hundiulgu armastan kuuvalgeil öil
vahel vestlen sõbraga
vahel...katab mind , oma külma säraga
siis ärkan hommikuvalges
päiksekiir kangutab väsinud laugeid
armastan mõlemaid
päikest ja kuud
ilma päikseta...ei kasva ju muud....
No comments:
Post a Comment