Südamekivid, need veest libedad
päikesest karedaks küpsenud rannakivid
paljudel päikeseterad veel küljes
päike ise andis,paitades külma kivi
mis kuu külmas sinas maha jahtus
eelmise päeva kuumadest päikesekiirtest
päike andis ka soojuse ja elamise võlujõu
kuidas elada üle talvised pakasekuud
andis kaasa sooja suve kiired.
kuugi jätab oma südamekivid maale
sinakas valge, koos kuldse kollasega
justkui oleks päike, tal külas käinud
minul ka on, kuu südamekivi kaelas
enese ligi, päris südame juures
andmas mulle nii ööd, kui päeva
Öid,kui vahete-vahel üksinda külm
mil ei paista kuud ja ei sära tähti
Päevi, kui päike on pilvevangis
siis on minul olemas kuu kingitus
südamekivi
kingitus sõbralt armastuse ja hoolivusega
kuhu on sisse põimitud
soojad ja hellad sõnad
tugevad kindlad käed ja Armastus
ma olen kuulaps
hundiulgu armastan kuuvalgeil öil
vahel vestlen sõbraga
vahel...katab mind , oma külma säraga
siis ärkan hommikuvalges
päiksekiir kangutab väsinud laugeid
armastan mõlemaid
päikest ja kuud
ilma päikseta...ei kasva ju muud....
No comments:
Post a Comment