ei näe langevaid pisaraid
sa kulged päevade rutus
tundmata ääretut igatsust
sa ei kuule tuulte laulu väljal
kuuskede vaigust hala
ei ole tantsinud niitudel haljal
kerjanud armastuse pala
kuidas siis leida päikest
kui polegi tunnelis valgust
õhus on tunda äikest
on see lõpp, või millegi algus
kuidas peita oma hingevalu
lugemata tunde ja neid päevi
näha taas rohetavat kasesalu
tunda päikesest punetavaid sääri
leida üles kadunud naer
elada igapäev päikese süles
heita enesest see vaev
ärgata unenäost üles...
No comments:
Post a Comment