Tal oli valus
kui haavatud lind
mitmest tükiks kistud
Pisaratel polnud
ette nähtud lõppeda
see oli tema, kannatuste tee...
Tee mille ta rajas
nooruse teadmatuses
armastuse puudumisel
miks, miks ei saanud ta kaasa armastust
oma eluteele
miks ei osanud ta seda jagada...
..sest temal ju polnud teda
Lapsed, palju lapsi
ometi mitte ühtegi
kel oleks meeles ema
ja miks peakski
tema ei suutnud anda
neile kodusoojust ja hellust
ometi andis midagi muud
andis elulise näite
kuidas ei tohi elada..
Igas mehes oma elus,
otsis ta oma isa ideaali
otsis hoitust ja hellust
Tal pole kunagi olnud isa
jah kasuisa küll
kes esimesel võimalusel
teda vägistada püüdis
Ema, kel ei jagunud häid sõnu
kes rabas tööd teha
et teda..."ülearust"
katta ja koolitada...
Kus võttis siis see naine
eeskuju...hoolida ja mõista
armastada..
jah vihkamist õppis ta oma elus
õppis vihkama mehi
kes kasutasid ära abitud naist
Naist, kes leivapalukese nimel
oma paljudele lastele
läks voodisse erinevate meestega
isegi küürakas kõlbas
kui ainult leib lauale tuli
Valu peideti viinaga alla loksutades
sest ära võtta, ei saanud seda iialgi
see valu saadab teda terve elu
kannatuste kivisel klibul
roose eksib tema südamesse harva...
No comments:
Post a Comment