Ingel

Surma kallistuse haardes
väike poisike , haige ja nõrk
higistas ja meeletult maadles
surm oli tige ja... kõrk

Ingel, poisi juurde lendas
peakest paitas, pühkis higi
lapsukest kõvasti embas
hoides enese vasta ja ligi

Surm taandus,
ta polnud vastane heale
ingli suleke maandus
poisikese märjale peale...

Eluski näeme, tihti just nii
hea ja kurja vahel
tuleb leida, õige piir
loeb enese, siiras tahe

Kevad südames

Kevade tuuled....
.....tulipunased huuled
Tean ,mind sa kuuled
südamega olen - Sinu juures!

Kevad, sinilillede sinetav väli
lumikellukeste ja ülaste rohkus
põlispuude kaitsev vari
uteke, maitsmas tärkavat rohtu

Kevad ja me mullased sõrmed
vihmausside hordid mu ees
veel möödunu sügisesed kõrred
see imeline tunne, mu sees

Kevadetuuled, veel külmad
ja tõrksad ja valjud
koomale tõmban hõlmad
sellega varsti ma harjun

Kevadepäike, vallatu ja kaval
meelitaja kuum ja vaikne
Vahel aga oled lausa aval
armas, soe ja paike!

Hulkuri valss

Kodutu hulkurina tundsin kord end
üksi ja unustusse jäetud
lühikeseks jäi kõrgustesse lend
unistused maha maetud

Noor ja ilus, kui veel olin
rännata mul kihk ja meeltes metsamüha
elasin ma kiirelt uhket elu
lapsepõlv jäi unustusse üha

Maanteed ja uhked autod
mind ei paelu täna enam
mul kaasas on omal lauto
see viis, mis kostus...kenam

Metsateedel tantsin valssi
linnulaulu ja päiksekiirtega koos
vile huulil, kaasa löön takti
aina keerlen muusikarütmide voos

Hulkuri süda, täis armastust jälle
kevad, kui rohelust meile toob
iga käidud rada, jätab oma jälje
armastuseämblik, uusi võrke koob.

Igatsuse trepp

Igatsuse trepil kõnnin aina 
nii kõrge ja kättesaamatu 
näib sihtpunkt ja lõppjaam

Vahepeal istun puhkama
mõtted veerevad mu ees
sihitult trepist kukub alla
mõni ülesse... hüpeldes

Järgnen, ikka kõrgemale tõusen
näen päikesekodu
tean, et Sinu juurde jõudes
taas uuesti kosun...

Tuultetants

Veel tuulenäitsikud peavad pidu
tantsuhoos murdes kaseladvus oksi
Kassipoeg, väikseke varjule lidub
tuulepoisid harrastavad kukepoksi..

Öhe sumbub, peagi tuulemühin
tantsijad väsivad kord
lõpeb ka viimane heitlus ja rüsin
taltub tuultehord.....


Meilgi aeg on uinuda
peake padjale painutada
suu tahab suuremat ampsu ampsata
unede magusast tükist...

Vana naine

Vana naine, vaatab tagasi 
oma elatud elule
Pisarais silmad,nutust tuhmunud 
viimasel ajal ikka sagedamini
varsti ei näegi enam kedagi
polegi enam tulemas keskit
Vana naine ikka veel ootab...
...poegi, kes pealinnas elavad
tütreid...nemad tulevad ainult siis,
kui vanal naisel on, mida anda

Aga enam ei ole
kõik on tilgatumaks pigistatud
tühjaks tassitud
ära rüüstatud ja määritud
Nüüd on vana naine
unustuse hõlma vajutatud
Teda polegi kunagi olnud
aisateks tunnistajateks....
...on lapsed, mööda laia ilma

Vana naine
kes kantakse välja
lihtsas mustas kirstus
ainsaks saatjaiks
poeg ja tütar
need viimased, pesamunad
sest nemad, veel mäletavad...

Alles aastate möödudes
kuskil keegi 
möödaminnes mainib
 ..vana naist..ei ole enam...

Elu läheb edasi
märkamata veel ühte omade seast
kes jäädavalt lahkunud.