Sina ja Mina

On juhus, et sina ja mina
ei kõndinud üksteiset mööda
teed ruttava rändurina
me võime nii minna kui jääda
ei ole see kolmanda teha
vaid ainult me kahe sääda
sest on iga hing ja keha
vaid iseenese anda
taas võtta taas kinkida üha
eal teada ei või kas randa
meil õnnestub peatuma jääda
koos head ja kurjemat kanda
see on meie kahe sääda.
Tundmatu autor

Armastus ei ole müüdav

Müüa ühte, seda, teist
mõnda ikka ihaldaks ka neist....
Ainult eales, osta sa ei saa
Armastus, ei ole seinal ainult maal

Ta on tunnetest sündinud
südametepaar
eelmistest eludest
silmapiirile ujunud
üksik saar....
kes otsib teist samasugust
et edasi triivida elumerel
külg külje
süda südame kõrval

igaüks vajab oma kaksikleeki
et põleda heleda tulena
vahel aga aitab seegi
kui saabud minuni,unena

Võtad kinni mu külmast käest
tunnen, kuidas kuumus levib
ma toitun Sinu jõust ja väest
laenatud õnnega, end ehin

Aga nüüd, õige varsti
ma viskan võõrad räbalad seljast
jah, mu hing läheb katki
mõeldes, kõigest heast, neljast

Ma saan tagasi oma mina
hind sellejaoks on hingemattev
on see minu elu suurim viga
jah, siin olema pean vapper....

Pisaratest pärlikee

Vahel tõuseb hinges maru
mis kõik senihoitu segamini lööb
ei võta mõistus, ei saa aru
mis mind ometi seest küll sööb

Pisarad igapäevane nähtus
kurbus varjutab hea
heidutab ähvardav vaikus
kaotanud olen ma pea

Unistused kadunud on ajalukku
lootus ammu ära jalutanud
enam pole jaksu, pole usku
ununenud kõik, mis alustatud

Miks on kõik see nii
seal, kus kord algas okkaline tee
elu ikka tagasi sind viib
samu jalajälgi, taas sa jälle teed

Südamel on täna kurb
möödunu veel kaua haiget teeb
ma näeksin justkui und
mu ümber pisaratest pärlikee

Tunnel

Sajad tuled kivilinna akendes
kurbus ja rõõm
pole võõrastele pilkudele
Laps tuleb ilmale
viimane karje ja siin ta on....
....................
teisepool seina
teeb viimse hingetõmbe mineja
Nad mõlemad kasutasid üht valgusetunnelit
ainult üks  tuli valguse poole
teine aga lahkus pimedusse
...........................
Ühes toas on rõõm
teises valu
need kaks käivad käsikäes
ja kui sinu elus on mõõn
on kohal ka nemad
oma ilus ja väes

Vaikus

Ma kõnnin lõpmatul teel
Valged härmapuud mind saatmas
Ikka ja jälle mäletan veel
Seda ainumast päeva aastas

Talvetaat on puistanud valget lund
Kuusetippu ehib ere täht
Sel ööl meist keegi ei saanud und
Üks kätepaar, hoidmas teineteise kätt

Las kesta valge, helge jõulurahu
Taevas särab miljon helkivat tähte
Las õnnistus me sisse ära mahub
Kui Õnneingel avab rahu lätte

Ma kõnnin kesk lõpmatut teed
Mind toetab härmas puudeviirg
Mul mõistetav on ainus keel
Vaikus,see praegu ja alati siin

Vahel on lihtsam mitte öelda
Vaikus räägib enese eest
Vahel parem mitte mõelda
Valu, siis põgeneb mu seest

Vaikuse laulu ma laulan
Seda viisi kauniks pean
Katan vaikusele laua
Istuma sinna end sean..

Sinu käed

Need karmid töömehe käed
Imelik....
...et minu kehal, ma tunnetan
siidi ja sametit
on pehmemast pehmemad
Sinu pihud need

Kuhu on kadunud karedus kätest
armid ja mõhnad pihkudest
Kuhu on kadunud karm pilk silmadest
mina loen sealt ridu, Armastuse väest

Koos Sinuga viibin unenägude raal
kus puuduvad mured ja taevas on sinine

Näed, meid juba ootamas hobu ja saan
see ongi Armastus -
See hiline....

Unelaul

Sulla mulla, sull mull mull
kutsu saunas käis kui hull
väike Tiina kutsul sarved tegi
kutsu paksust seebist puhtaks pesi

Nüüd on majas väike sarvik
takkaotsa ka veel karvik
kutsul läigib uhkelt karv
peanupul kaksiksarv

Uni tuleb kutsul, Tiinal
ingel laotab üle tiivad
Kauneid unesid, mu sõbrad
hea, kui keegi alati on kõrval!