Vaikus

Ma kõnnin lõpmatul teel
Valged härmapuud mind saatmas
Ikka ja jälle mäletan veel
Seda ainumast päeva aastas

Talvetaat on puistanud valget lund
Kuusetippu ehib ere täht
Sel ööl meist keegi ei saanud und
Üks kätepaar, hoidmas teineteise kätt

Las kesta valge, helge jõulurahu
Taevas särab miljon helkivat tähte
Las õnnistus me sisse ära mahub
Kui Õnneingel avab rahu lätte

Ma kõnnin kesk lõpmatut teed
Mind toetab härmas puudeviirg
Mul mõistetav on ainus keel
Vaikus,see praegu ja alati siin

Vahel on lihtsam mitte öelda
Vaikus räägib enese eest
Vahel parem mitte mõelda
Valu, siis põgeneb mu seest

Vaikuse laulu ma laulan
Seda viisi kauniks pean
Katan vaikusele laua
Istuma sinna end sean..