Kui südametuli hoitakse põlevana
ei trambita kustu...hõõguvad söed
Kui sügis ei tule,su ellu kõledana
armsama huultelt sõnu siis loed
Särama jääb päike su hinge
soojendab karmil talvekuul
võtab maha leebe sõna,su pinge
ei hirmuta sügisene tormituul
Anna oma käed,mu kallis,mu arm
soojendan neid oma südametulega
kui väljas paugub pakane karm
ja lund tuiskab taevast sülega
Hoiame kahekesi hellalt, enese loodut
südamesunnil ja soovil
lebame kamina ees, kodukootud vaibal,
tea, et sinust ma hoolin
Las lennata aastad ja juustesse lisab halli
las tuleb naerukurde veel
alati jääd minu jaoks, sa igavesti kalliks
alati su juurde olen teel —
No comments:
Post a Comment