ilm sai otsa
kas on see lõpp
ei veel
see algus, millegi eel
kõik siin ettemääratus
vaid üksainus valesamm
ja vääratus
eemale pimedusest
ma kui ööliblikas
vaid valgust vajan
tajun soojust
iseenese põuest
millegist loobun
jälgin varje ma õuest
rahu leidnud ma olen
silmad vaikuses sulen
mõtisklen unede süles
ärkan hommikul üles
varavalges
pimeduse kadudes
selguse saavad
värvid ja piirid
asjad, mis enne kadunud
saanud on teravad jooned
selguse ja valguse mäng
see ei ole kurjus, ei äng
ma olen vabadus
ei ole vang....
No comments:
Post a Comment