Ma elan, eks ole- see on lihtne
ei ja veelkord ei
mitte miski ei ole lihne enam
mitte miski ei ole veel kenam
kõik on pimeduse all peidus
vaid üksik päiksekiir sääl leidus
hirm on igapäeva kaaslane mu päevas
vaid selge on pea kohallaiuv sinitaevas
lihtsaks võime ise elu sääda omal
et kodukatusele pääle ükskord
võiks kasvada ilus roheline sammal
et su lapsed jookseks oma koduõue murul
et kutsuke su pihust maiuspala ikka nuruks
nii lihtne oleks, istuda kahekesi kodumaja trepil
ja taamal paistvad värskelt värvi saanud aialipid
su põue peidan oma juba hallineva pea
usu - see kõik on , nii lihne ja nii hea!
No comments:
Post a Comment