Ma vahel harva
tulen siia
kui rahutu, mu meel
kui tahan, välja öelda sõnad
aga pole neid
siis võtan pintsli
lõuendi ja akvarellid
Ma maalin
tundeid
lasen heliseda
iseendale
Punasega, maalin südame
Armastuse sümboliks
Sinisega
taevalaotuse ja lootuse
Rohelises
panen uue elu tärkama
kõik, peab siis taas
jälle ärkama
Kollasega
panen särama
Päikese
Veel must
on jäänud panemata
lein, kaotus, surm
igavene
me võimetud oleme
seisma panemast
ajaratta
vaid elumõtet
me ei tohi
ära kaotada...
No comments:
Post a Comment