Mu akna all laiutavad sirelid
metsikult , vabalt kasvavad
looduse ilu ja aroom
enese unedesse igal ööl
kaasa haaran,
lõhnava buketi
Veel suveöö laseb olla aknad valla
nautida sumedate ööde sooja
vaadata tumedate, öiste pilvede
tasast, vaevumärgatavat rändu
Kuulata puude põõsaste, veidi laiska
rutakat, ehk ka kärsitut vestlust
tuulega...kes sasib ja segamini püüab ajada
puude öö vaikuse korrastatud lehti
vahel, vestlen kuuga, kui valgustamas
on üksikute teekonda, pimeduse varjudes
mindki ta toetab, siin
kui pean eneses
üksindusega harjuma
ootan voodis lamades, uitmõtete lendu
lootes, et miski annab märku
loob valmis homse päeva teod
annaks järgnevale päevale jälle mõtte
mind uuesti algava päevaga, kokku seoks
No comments:
Post a Comment