Vihmas..kirjutan neid ridu siin
hingel on valu, mille kaasa ma viin
tänaseks ööks, loodan ma vaid
hinge mind liialt lüüa sa said...
Sõna on kaheteraline mõõk
see on kuis ootamatu kõhtu hoop
Ka lapsed oskavad seada juba sõnu
sina vaid...tundsid sellest mõnu
Süüdistades mind, tundmata elu
pidades ise vahel pidu ja melu
Mõtle enne ja siis alles ütle
nii soovitas ema, kunagi tütrel...
Vihm peseb kord visatud pori
oled enese loodud ahelate ori
oma liigse usalduse murevari
järgi on sul... raisakullide kari.
No comments:
Post a Comment