Vihm vihaselt peksab ja kriiskab
läbi tuulemüha valjult nutab
ei eales päike enam priiska
sügis jooksuga edasi ruttab

Veel pangetäis pahvakat viskab

ilm on hulluks läind
hing samuti nutta ihkaks
justkui aeg, oleks maha käind

see on hullus juba
tahan ära siit, päikest vajan
mind minna siit luba
seniks, kui vihma veel sajab.