Ma koputasin Su südame uksele
Sa avasid ukse, lubades mind astuda edasi
Kuid mitte tuppa ei kutsunud Sa mind
Vaid lävele, sissepoole ust, jätsid mu seisma
Ma ootasin Sinu kindlat kutset
tundes endas südame ärevat tukset
lootes ,et saan astuda valguse kätte
juua purju end, armastuse lättest
Sina seisad valguse poole peal
Mina harjun pimeduse varjudega
Ma tean, et nii ehk peab
kuid ometi, ei suuda sellega harjuda
Veel veidi ma aega olen pimeduses
veedan päevi, varjudega vesteldes
Veel ma usun, muinasjuttu imedest
Pisararatest kokku kirjutan...
...Su nime....
No comments:
Post a Comment